Prindi

Uudised

Linnalehes räägivad meie kliiniku arstid hambaarsti külastamise vajalikkusest!

Veebruarikuu Linnalehes ilmus artikkel:

"Lasnamäe hambakliiniku  töötavad uued arstid – dr. Nadežda Budai ja dr. Ljubov Rotmistrova, kes panevad inimestele südamele, et õige suuhügieen saab alguse juba varasest lapsepõlvest ning hambaarsti külastamisega ei tohiks pikalt viivitada.

 

Lapse esimene hambaarsti külastus peaks toimuma juba paari aasta vanusena. Kui selleks on vajadust, suunab perearst, kes pidevalt jälgib väikelapse tervist, lapse kindlasti juba varem hambaarsti vastuvõtule. Selline vajadus võib tekkida nn. Lutipudelikaariese esinemisel või suhulõikunud hammaste struktuurihäirete korral. Tihti tuleb väikelaste hambaarsti juurde toomise esmane motivatsioon vanematelt, kuigi võiks olla rohkem suunamisi ka perearstidelt, sest kuni 3-aastastel lastel läbiviidav profülaktika ja hambahaiguste varane diagnoosimine jääb perearsti  valdkonda.

Esmane visiit hambaarsti juurde peab olema lapsele meeldiv, vältimaks hilisemat hirmu hambaravi ees. Siinkohal on ka lapsevanematel suur roll, kes ei tohiks kasutada kodus lapsele eesootavast protseduurist rääkides väljendeid a la „Ära karda, sa ei saa haiget“, „Valus ei ole!“, „Ära karda süsti!“ jne. Ühesõnaga vältida tuleks igasuguseid sõnu, mis võivad kasu toomise asemel hoopis kahju tuua või vanemate ülihoolitseva eeltööga hoopis vastupidistele tagajärgedele viia. Samavõrd oluline on jälgida, et ka täiskasvanute omavahelises vestluses hambaravist rääkides ei kasutataks laste juuresolekul lapsele hirmukülvavaid väljendeid. Seega lapse ettevalmistuseks hambaarstiga kohtumisel on kodustel vaata et suuremgi roll kui hambaravipersonalil.

Teisalt on hambaarstil ja hambaraviõel samuti küllaltki suur roll mängida lapse ravi võimalikult meeldivaks muutmisel. Siin on olulisel kohal isikuomadused. Ühed arstid on lihtsalt paremad lastega suhtlejad kui teised ning enamasti ongi igas kliinikus arste, kel lapspatsiente on võrreldes teiste arstidega rohkem. On oluline, et laps tunneks, et ta on oodatud ja teda ootavad ees alati sõbralikud arstitädid/arstionud. Esmasel visiidil enamasti ei teegi arst muud, kui tutvustab lapsele kabinetti, näitab talle instrumente ning sõidutab last tooliga – tublimatele lastele on võimalik ka esimesel visiidil juba peegliga suhu piiluda, saamaks ettekujutust hammaste olukorrast. Kui kõik on kenasti sujunud, tekib esimese visiidi lõpuks juba arsti ja lapse vahel usaldus ning järgmisel korral minnakse juba sammukese võrra edasi ning üritatakse vajadusel „auku“ parandada.  Lapse vanusest sõltuvalt kasutatakse „augu“ ravimisel kas puuri või siis käsiinstrumente. Täidismaterjali värvivalik on ka paljudele lastele küllaltki suureks motivatsiooniks arstitoolis vapper olema – on ju tänapäeval laste täidismaterjalide värvigamma küllaltki lai ning üks roheline „plomm“ hambas on suhteliselt edev lasteaias sõpradele näitamiseks. Samuti tekitab väikelastel soovi hambaarsti külastada visiidi lõpus antav väikene meene, mis on tunnustuseks lapsele tubli koostöö eest. Esmasel visiidil võiks laps kabinetis viibida koos lapsevanemaga. Kui laps on väga kartlik, võib istuda ravitooli ka koos emaga, et tõsta turvatunnet. Mõningatel juhtudel ei ole võimalik ravipersonalil lapsega kontakti saada, siis võib mõelda, kas laps on haige või on tal ebameeldivaid kogemusi eelneva raviga, ka lapsevanema negatiivne suhtumine võib mõjutada lapse käitumist. Ei tohi unustada, et lapse ravi on eelkõige nii ravipersonali, lapse kui ka lapsevanemate ühine koostöö, kus kõigil tuleb hea lõpptulemuse saavutamiseks anda endast maksimum. Kinkige oma lastele eluks terved hambad!"

Tagasi